Postitatud

Magneesiumirikas spinati-kikerherne panniroog

magneesiumirikas

Mida kevadisemaks muutub ilm, seda enam tekib isu kergemate roogade järele. Magneesiumirikas spinat on mõnus kevadine ärataja ning koostöös kikerhernestega valmib vaid loetud minutite jooksul mõnusalt toitev pannitäis.

Magneesiumipuudus kimbutab väga suurt osa inimestest ning tihti ei osata oma tervisemuresid sellega isegi seostada. Loe siit artiklist, kas sul võib olla magneesiumipuudus.

Nii spinat kui ka muud tumerohelised taimed on väga magneesiumirikkad ning ka muudest tähtsatest toitainetest pungil ning kindlasti peaks neid oma menüüsse lisama nii palju, kui võimalik. Linnast väljas elades tasub pilk visata ka oma peenramaale – ehk õnnestub sealt napsata värskeid naadilehti, nõgest, nurmenukku või võilillelehekesi – kõik need tasub siin retseptis lisaks spinatile samuti kasutusele võtta. Kes oma aiast värsket kraami korjata ei saa, siis turul on saadaval suurte lehtedega värsket spinatit, mis tavaliselt poes müüdavatest 100-grammistest pakkidest märksa soodsama hinnaga on, vähem pakendeid kasutavad ning ka maitselt isegi pisut tugevamad. Spinat tasub alati korralikult üle loputada, et liivaterad hamba all krigisema ei jääks, aga spinati loputamine ongi selle retsepti kõige keerulisem osa – kõik ülejäänu on ülimalt lihtne ning isegi kõige suuremad köögikobakäpad peaksid veerand tunniga hakkama saama.

Ka kikerhernes on magneesiumirikas toiduaine ning praeguse ajal, mil rohkem kodus oleme tasub selle keetmine ise ette võtta. Sel juhul on soovitav alati keeta suurem kogus korraga ning neid mõnusaid terakesi erinevate retseptide juures terve nädala vältel kasutada. Kindlasti sobivad kasutamiseks aga ka konserveeritud kikerherned – neid kasutades on tõepoolest tegemist täieliku kiirtoiduga

Magneesiumirikas spinati-kikerherne panniroog

Kogus kahele inimesele

1 sibul
Tibake õli
Umbes pool kilo spinatit, kui õnnestub, siis vaheta osa värskete umbrohulehtede vastu
200-300 g keedetud kikerherneid
0,5 sidruni mahl
Soola-pipart

Haki sibul üsna peenelt ning prae madalal kuumusel tilga õliga paar minutit.
Samal ajal haki spinat ja muu roheline kraam umbes 1-cm ribadeks ning lisa need sibula juurde pannile. Sel hetkel tundub, et kogus on meeletu, aga see vajub kiiresti kokku.
Paari minuti pärast, kui kuhi on juba palju väiksemaks vajunud lisa pannile ka kikerherned ning kuumuta veel seni, kuni ka kikerherned läbi soojenenud on.
Maitsesta segu soola, pipra ning sidrunimahlaga.

Retsept ilmus algselt siin.

Magneesiumirikas spinati-kikerherne roog
Magneesiumirikas spinati-kikerherne roog
Postitatud

Eeterlikud õlid ravivad ning teevad tuju heaks!

eeterlikud õlid

 

Eeterlikud õlid on väga kõrgelt kontsentreeritud naturaalsed taimeekstraktid. Erinevate taimede puhul kasutatakse algmaterjalina erinevaid osasid, kuid tavaliselt on kasutusel taime kõige aromaatsem osa. Tsitruselistel on selleks näiteks koor, lilledel enamasti kroonlehed ning ürtidel ning puudel-põõsastel lehed.

Kuigi tegemist on täiesti naturaalse kraamiga, ei tohi eeterlike õlidega kindlasti kergekäeliselt toimetada. Tegemist on väga võimsa vedelikuga, millel võib olla väge pea 100 korda rohkem, kui kuivatatud taimedes ning seega tuleb nendega äärmiselt ettevaatlikult toimetada – enamasti tuleb neid enne igasugust kasutamist lahjendada ning tavaliselt kasutatakse neid ainult välispidiselt; vaid väga harvadel juhtudel võib eeterlikke õlisid asjatundja täpsete juhiste järgi seespidiselt tarvitada.

Eeterlikud õlid on tihti kasutusel nahahoolduses, põletike vähendamiseks, külmetushaiguste ravis, kodustes puhastusvahendites, stressi leevendamiseks ning lihtsalt mõnusa õhkkonna loomiseks aroomiteraapia abil. Kindlasti on peaaegu iga inimene nendega ühel või teisel kujul kokku puutunud, sest need on kasutusel paljudes kreemides ning ka naturaalses kodukeemias. Teema on väga lai ning kõige seonduva kirja panemiseks jääb ühest blogipostituseks väheks, seega toome siin välja vaid põgusa ülevaate. Kellele teema huvi pakub, siis siin on saadaval väga palju põhjalikke teadustöid.

Oluline on meelde jätta see, et eeterlikke õlisid peaks enne nahal kasutamist mõnes baasõlis lahjendama, sest sellega välistad hinnalise eeterliku õli kohese lendumise ning pikendad selle toimet. Teiseks väldid sellega nahaärritust, kuigi enne nahal kasutamist tasub alati õli toimet niikuinii väiksel alal testida, et vältida igasuguse allergilise reaktsiooni tekkimist. Baasõliks sobivad kõiksugused taimeõlid – näteks mandli – jojoba-, päevalille-, või viinamarjaseemneõlid. Rusikareeglina võiks võtt 1-3 tilka eeterlikku õli ühe supilusikatäie baasõli kohta. Baasõlis lahendamine on soovitav isegi õlide vannivette lisamisel.

Endale õlisid hankides peaks kindlasti veenduma selles, et tegemist oleks naturaalse eeterliku õliga, mitte lihtsalt hästi lõhnava õliga. Viimased sobivad kindlasti küll meeleolu loomiseks, kuid raviomadusi neil sellisel kujul ei ole.

Kui kaua eeterlikud õlid säilivad? See sõltub paljudest teguritest. Kõigepealt – eeterlikud õlid ei lähe otseselt “pahaks”, nagu näiteks toit. Need ei hakka hallitama ega muud taolist. Küll aga muutub aja jooksul tänu oksüdeerimisele nende keemiline koostis ning seega ei tasu neid kindlasti igavesti säilitada. Kõiki õlisid tasub eemal hoida hapnikust, kuumusest ning valgusest. Ideaalne koht nende hoidmiseks on tumeda klaasist pudeli sees jahedas kohas. Samuti on igal õlil olemas soovitav aeg, mille jooksul see ära tuleks kasutada. Tsitruseõlid näiteks tuleks ära kasutada paari aasta jooksul, sidrunhein ning teepuuõli 3 aasta jooksul ning lavendel ja eukalüpt 4 aasta jooksul. Pärast seda tuleks nende kasutamisel olla äärmiselt ettevaatlik, sest nende riknemisest otseselt aru ei saa, aga keemiline koostis võib olla muutunud.

Eeterlikud õlid mõjutavad meie keha erinevatel viisidel:

  • Kasutades õlisid nahal imenduvad teatud osad sellest meie nahka ning mõjutavad meid füüsiliselt. Eeterlikke õlisid kasutatakse isegi abivahenditena teatud ravimite naha kaudu manustamisel, nagu on uuritud selles töös. Teatud õlidel on naha kaudu imendumisel raviomadused – näiteks eukalüpt on põletikuvastane ning antiseptiline ning pole ka ime, et seda just sel põhjusel paljudes ravimites ning suuhooldustoodetes kasutatakse. Lavendel leevendab lisaks oma meeldivale lõhnale ka paljusid nahahaigusi nagu näiteks akne, psoriaas jne.
  • Eeterlike õlide sisse hingamine stimuleerib meie närvisüsteemi, eriti neid osasid, mis on seotud emotsioonide, käitumisharjumuste ning pikaajalise mäluga, leiti selles artiklis. Teema vajab veel edasist teaduslikku uurimist, kuid kuna eeterlikke õlisid on rahvameditsiinis juba aastasadu kasutatud, siis kindlasti on seos olemas. Näiteks mõjub lavendliõli kasutamine enne magama minemist rahustavalt – üks lihtne viis selle kasutamiseks on tilgutada mõned tilgad lavendliõli padjale või masseerida lahjendatud õliga õrnalt oma meelekohti. Samuti on leitud, et lavendliõli võib leevendada peavalusid.
  • Aroomiteraapia on mõnus ning lõõgastab meid. Siin ei ole tarvis tõestuseks isegi teadusartikleid, sest võime seda ise omal nahal kogeda. Näiteks joogaõpetaja Kadri kasutab oma tundides apelsini eeterlikku õli ning nii mõnigi õpilane on öelnud, et just see tunni lõpu hetk lõõgastust toova apelsinilõhnaga on see, mis alati matile tagasi kutsub. Tsitruste eeterlike õlisid kasutades on tähtis meeles pidada, et neid ei tohiks kasutada vahetult enne päikese kätte minemist, sest need muudavad naha päikesele tundlikumaks.

 

Milliseid õlisid sina kasutad ning kuidas? Kas sooviksid veel mõnd eeterlikku õli Lumiorava valikus näha? Anna meile kommentaarides märku!

Kõiki LUMIORAV eeterlikke õlisid näed siit.

 

 

Postitatud

Magneesiumi ja D3 vitamiini seosed

Magneesiumi ja D3

Inimorganismi keemiline koostis on oluline ning tähtis on tagada tasakaal. Täna räägime magneesiumi ja D3 vitamiini seostest. Kokkuvõtvalt on oluline on teada, et vitamiin D3 ilma magneesiumita ei imendu ning seega ei piisa organismi D vitamiini taseme tõstmiseks ainult vitamiini lisaks võtmisest vaid on vajalik ka piisavalt magneesiumit tarbida.

D3-vitamiini ehk päikesevitamiini olulisus hea tervise seisukohalt on ilmselt selge kõigile eestimaalastele. Kuid kui D3 vitamiini võetakse toidulisandina tihti, siis ilmselt magneesiumi ja D3 vitamiini otsene seos ei ole kõigile teada. Üha suurem hulk inimesi kasutab D3 vitamiini toidulisandina ja see on meie laiuskraadi päikesepuudust arvestades väga mõistlik tegevus.

Toome välja mõned olulised faktid, mida on D vitamiini tarvitamise juures hea teada. Magneesiumipuuduse korral võivad D3 vitamiini tarvitamisel tekkida kõrvaltoimetena probleemid, mida on esmapilgul toidulisanditega keeruline seostada on. Nendeks kõrvaltoimeteks võivad olla näiteks peavalud, halb enesetunne, unetus, närvilisus, lihaskrambid, südamepekslemine, kõhukinnisus. Kõik need viitavad ka ilmselgelt magneesiumi puudusele.

Alati leidub inimesi, kes d-vitamiini toidulisandeid ühel või teisel põhjusel ei talu, aga õnneks saab enamiku nendest põhjustest kõrvaldada piisava magneesiumi tarbimisega.

Enamasti on nii, et toitained ei tööta üksinda ja vajavad enda kõrvale nii öelda teist poolt, et üleüldse saaks toimida. Sarnane lugu on D3 vitamiini ja magneesiumiga – nad töötavad sümbioosis:

  1. Magneesium muudab toitainetega ja päikesega saadud d-vitamiini „aktiivsesse vormi“ vereringes
  2. Magneesiumi kasutatakse maksimaalselt ainult siis, kui d-vitamiin on muudetud veres aktiivsesse vormi

Selliselt töötabki süsteem mõlemat pidi. Kui magneesium on ammendumas, siis ei ole sa mitte lihtsalt magneesiumipuuduses vaid kehas ei toimu ka d-vitamiini normaalset omastamist.

Sellest tulenevalt võidakse tõlgendada ebaõigelt sümptomeid ja määrata rohkem d-vitamiini, teadmata, et see tegelikult ei tööta üksinda ja võib liigtarbimisel hoopis negatiivseid kõrvaltoimeid tekitada. Siiski on d3 vitamiin inimesele ülioluline ja igapäevaselt vajalik vitamiin.

Postitatud

Hüpomagneseemia seos 2. tüübi diabeediga

Hüpomagneseemia

Magneesiumipuudus (nimetatakse ka hüpomagneseemia) kehas võib endaga kaasa tuua lugematu hulga haigusseisundeid ning kuna see on meie jaoks üks olulisemaid mineraalaineid on seda palju uuritud.

Kroonilist magneesiumi defitsiiti seostatakse suurenenud riskiga erinevate haigusseisundite tekkimisel – ateroskleroos, hüpertensioon, südame rütmihäired, insult, muutused lipiidide metabolismis, insuliinresistentsus, 2. tüüpi diabeet, osteoporoos, depressioon ja teised neuropsühhiaatrilised häired. Lisaks sellele võib magneesiumidefitsiit olla üks patofüsioloogilisi linke, mis võib selgitada põletiku ja oksüdatiivse stressi seost vananemisprotsessiga ning paljude vananemisega seotud haigustega. Täna keskendume haigusele, mis puudutab väga paljusid inimesi nii otseselt kui ka kaudselt.

Hüpomagneseemia seos 2. tüübi diabeediga

Diabeediga puutub Eestis igapäevaselt kokku umbes 70 000 inimest ning maailmas üle 400 miljoni inimese. Pöörame erilist tähelepanu 2. tüübi diabeedile, mida teadaolevalt põeb Eestis umbes 65 000 inimest ning arvatakse, et umbes sama palju on inimesi, kes ise veel oma haigusest teadlikud ei ole. Selle haiguse puhul puhul ei tooda kõhunääre piisavalt või üldse insuliini või on selle mõju organismis on puudulik. Insuliin aitab hoida glükoosi ehk veresuhkrut stabiilsena transportides selle ülejääke maksa, lihastesse ja rasvarakkudesse. Magneesium mängib olulist rolli glükoosi ja insuliini ainevahetuses. Hiljutised uuringud on näidanud, et magneesiumi omastamine on pöördvõrdeliselt seotud 2. tüüpi diabeedi esinemissagedusega. See leid viitab sellele, et suurenenud magneesiumirikaste toiduainete tarbimine võib vähendada 2. tüüpi diabeedi riski.

Diabeedi ja magneesiumi seoseid käsitlevaid uuringud on tehtud väga palju. Juba 1952 aastal uuriti insuliinitundlikkuse ja magneesiumi vahelist seost, kus näidati, et hüpomagneseemia soodustab insuliiniresistentsust ja sellest tulenevalt hüperglükeemia teket. Kõige sagedamini esineb magneesiumi defitsiiti 1. ja 2. tüüpi diabeediga patsientidel. Põhjuseks võib olla kas puudulik manustamine toiduga, suurenenud väljutamine neerude kadu, krooniline kõhulahtisus või magneesiumi imendumist takistavad ravimid. Tervetel inimestel on normaalne magneesiumi tase seerumis 0.76-1,15 mmol/l, paljude teadlaste hinnagul peaks see olema isegi vähemalt 0,85 mmol/l ning seda eriti diabeediga patsientide puhul. Hüpomagneseemia puhul on see alla 0,75mmol/l. 

Kuigi magneesium on väga oluline mineraalaine, on selle piisavust organismis keeruline hinnata, sest lõviosa magneesiumist paikneb rakkudes, pehmetes kudedes ja luudes. Kliinilises meditsiinis on kõige tavalisem test kiire hinnangu andmiseks seotud magneesiumi tasemega seerumis, kuid on oluline teada, et see ei väljenda organismi tegelikku magneesiumi taset, sest seal asub vähem kui 1% kogu keha magneesiumist. Seega on selline analüüs ebausaldusväärne ning sellele infole tuginedes ravi määramine võib hoopis patsiendile kahjulikuks osutuda. Seetõttu tuleks alati teha täpsem magneesiumi analüüs (näiteks RBC test).

Hüpomagneseemia seos diabeediga on teaduslikult tõestatud

On tehtud hulgaliselt uuringuid 2. tüüpi diabeediga haigetel magneesiumi mõjust ainevahetusele, eriti süsivesikute ja lipiidide ainevahetusel. Ühe uurimuse eesmärk oli välja selgitada, kas magneesiumi manustamine vähendab diabeedi hilistüsistustest tingitud vaevusi.
Põhirõhk oli asetatud diabeetilisest neuropaatiast tingitud vaevuste (öised krambid, tundlikkusehäired jm) vähendamisele. Uuringus osales 48 diabeedihaiget. Neist 20 patsienti põdesid 1. tüüpi ja 28 1. tüüpi diabeeti. Hb 1Ac (veresuhkur) tase oli 6,9-8,5 mmol/l. Vastavate kaebustega patsiendid võtsid 1-2 päeva 1,6-2 g Mg ööpäevas. Hiljem vähendati annust kuni 400 mg ööpäevas vastavalt patsiendi soole, kaalule, vanusele. Magneesiumikuur kestis 2 nädalat kuni kuu. Patsiente jälgiti kuue kuu jooksul.
Tulemused: 89%-l patsientidest paranes subjektiivne enesetunne. Öised krambid, valud jalgades, piinav külmatunne jm nähud vähenesid või taandusid. Kahel juhul oli märgata neuropaatilise turse vähenemist/taandumist jalgadel.

 

Tuginedes paljudele uuringutele saab välja tuua järgmist:

  • Vähene magneesiumi tarbimine toiduga on seotud 2. tüübi diabeedi ja metaboolse sündroomi arenguga.
  • 2. tüübi diabeet on sageli seotud nii ekstratsellulaarse kui intratsellulaarse magneesiumi defitsiidiga.
  • Uuringutest ilmneb, et kroonilise magneesiumipuudusega patsientidel esineb sageli 2. tüübi diabeet.
  • Insuliin ja glükoos on olulised magneesiumi ainevahetuse regulaatorid.
    Rakusisene magneesium mängib olulist rolli insuliini toime reguleerimisel, insuliini poolt vahendatud glükoosi kogunemisel ja veresoonte toonuses.
  • Peamised tegurid, mis 2. tüübi diabeetikutel magneesiumi taseme organismis liiga madalale viivad on vähene magneesiumi tarbimine ja suurenenud magneesiumikaotus urineerimise kaudu.
  • Diabeediga patsientidel esinevate metaboolsete profiilide puhul on magneesiumi lisamise eeliseid leidnud enamus kliinilisi uuringuid. Vähenenud magneesiumi tarbimine ja/või selle suurenenud kaotus urineerimise kaudu on üks olulisemaid magneesiumidefitsiidi põhjuseid 2. tüüpi diabeetikutel, samas kui magneesiumi imendumine ja sidumine tundub olevat säilitatud. Magneesiumidefitsiit võib eelneda ja põhjustada insuliini retseptori resistentsust ja muuta glükoositaluvust.
  • Magneesiumipuudus võib olla seotud 2. tüübi diabeedi komplikatsioonidega. On leitud seoseid iooniliste muutuste ja ehhokardiograafiliste indeksite muutuste vahel. Rakusisene magneesium, mida mõõdeti (in vivo) skeletilihastes ja ajus 31P-NMR-ga, oli otseselt seotud aordi läbilaskevõimega.
  • Madal magneesiumitaseme on seotud suurenenud arütmiate levimusega ja neerufunktsiooni kiirema nõrgenemisega 2. tüübi diabeediga rasvunud isikutel. Seega peetakse hüpomagneseemiat diabeetilise nefropaatia süvenemise täpseks ennustajaks.
  • Paljud inimeste ja ka loomadega läbi viidud uuringud on näidanud, et vähese magneesiumisisaldusega dieet võib põhjustada insuliiniresistentsust. Lammastel põhjustas magneesiumipuudulik toit insuliini vahendatud glükoositarbimise märkimisväärset langust; tervetel naistel on madal insuliinitase tühja kõhuga otseselt seotud sellega, kui palju magneesiumit tarbitakse; noortel mittediabeetikutest afroameeriklastel seostus madal magneesiumitarbimine insuliiniresistentsusega ning rottidel põhjustas madala magneesiumisisaldusega dieet diglütseriidide ja glükoositaseme tõusu veres.

Kokkuvõte

Kuigi paljud arstid kipuvad magneesiumi tähtsust alahindama, on magneesiumitaseme uurimine diabeedihaigete puhul asjakohane.  Inimestel, kel on seerumis magneesiumidefitsiit, on suurenenud oht glükoositolerantsuseks ja/või 2. tüübi diabeedi tekkeks. Magneesiumi tarbimine on välja pakutud ennetava vahendina 2. tüübi diabeedi ja selle metaboolse kontrolli ennetamiseks.

Kokkuvõttes näib, et magneesiumirikas dieet ja täiendav magneesiumi tarbimine avaldab 2. tüübi diabeediga inimestele kasulikku mõju parandades insuliiniresistentsust, oksüdatiivset stressi ja süsteemset põletikku.

Hüpomagneseemiani võivad viia näiteks alkoholism, halvasti kontrollitud diabeet, endokriinsed põhjused, neeruhaigused ja ravimite kasutamine, sealhulgas antibiootikumid, kemoteraapilised ravimid ning diureetikumid. Kui kahtlustad, et sul võib olla hüpomagneseemia, tasub oma toidulauale lisada hulgaliselt magneesiumirikkaid toiduaineid ning samuti tasub end turgutada nahakaudse magneesiumiteraapiaga.

 

Kasutatud materjal ja viited:

https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4549665/

Referaat “Universaalne magneesium” 2015 Tiina Pihlak

http://drsircus.com/diabetes/reversing-insulin-resistance-the-insulin-magnesium-story/

http://www.diabetes.ee

Postitatud

8 märki sellest, et sul on D vitamiini puudus

D vitamiini puudus

Kuigi päevad muutuvad juba silmnähtavalt pikemaks, siis päris kevad on veel kaugel ning enne seda tabab paljusid meist kevadväsimus. See on tihti tingitud sellest, et organismis on talve jooksul tekkinud D vitamiini puudus. D3 vitamiini nimetatakse ka päikesevitamiiniks, kuna selle parimaks looduslikuks allikaks ongi loomulik päikesevalgus, mida meil Eestis suur osa aastast napib. Pole ka ime, et hinnanguliselt on D vitamiini puudus umbes 75% eestlastest. Kas ka sina kuulud nende hulka või oled alates oktoobri kuust korralikult D vitamiini lisaks tarvitanud ning astud kevadele vastu energilisemalt kui kunagi varem?

D vitamiini puudus ei anna endast koheselt märku ning sümptomid võivad tekkida alles aastate pärast, kuid D vitamiini taset tasub kindlasti kontrollida, kui märkad mõnda järgnevatest märkidest:

  1. Oled tihti tõbine. Üks D vitamiini ülesannetest on immuunsüsteemi toetamine. Kui satud tihti külmetushaiguste, nohu, köha jne ohvriks, siis võib see anda märku D vitamiini puudusest.
  2. Oled pidevalt väsinud. Väsimusel võib olla palju erinevaid põhjustajaid, kuid D vitamiini puudus on siin üks võimalikke süüdlasi.
  3. Krooniline seljavalu. Uuringud on näidanud, et madalama D vitamiini tasemega inimestel valutab selg tihedamini.
  4. D vitamiini puudusega on seostatud ka depressiooni, seda eriti just vanemate inimeste puhul.
  5. Halvasti paranevad haavad. See ei ole küll õnneks tihti esinev sümptom, aga on leitud, et vilets D vitamiini madal tase takistab haavade kiiret paranemist.
  6. Luude hõrenemine. D vitamiini üheks tähtsaks tegevuseks on aidata kaltsiumil imenduda ning see omakorda tagab meile tugevad luud.
  7. Juuste välja langemine. Selle kohta pole küll veel väga palju uuringuid tehtud, aga D vitamiini puudust on seostatud alopeetsiaga.
  8. Ühe uuringu kohaselt on 71% inimesi, kel on krooniline lihasvalu ühtlasi D-vitamiini puuduses.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et D vitamiini puudus põhjustab päris paljut ebameeldivat. Paljude eeltoodud punktide kohta ei ole küll veel väga põhjapanevaid uuringuid, aga kuna kindel on see, et suur osa meist ei saa seda tähtsat vitamiini loomulikul teel piisavalt. Kuna mõistliku tarbimise korral on seda üle doseerida peaaegu võimatu, siis on tasub oma tervisele teene teha ning talvisel ajal D3 vitamiini lisaks tarbida.

Kui sinu D vitamiini varud otsa on lõppenud, siis lisa saad tellida siit.

Postitatud

Pidupäevaks sobivad tervislikud peedi-lõhe korvikesed

Peedi-lõhe korvikesed

Meie armsa kodumaa sünnipäev on kohe käes ning sel puhul on ikka tavaks midagi pidulikumat lauale sättida. Meie lauda ehivad sel aastal teiste hõrgustiste kõrval kindlasti ka peedi-lõhe korvikesed, mis on muu hulgas ka magneesiumirikastest toiduainetest pungil.

Täistera rukkijahu 100 g sisaldab 121 mg magneesiumit. Lisaks sellele on seal veel palju muid kasulikke mineraalaineid ning B-grupi vitamiine. Selles leiduvad kiudained on kasulikud kogu organismile ning eriti seedimisele. Peet sisaldab 100 grammi kohta 20 mg magneesiumit, lisaks on see hea antioksüdantide ning folaatide allikas ning selles leiduvad nitraadid parandavad vastupidavust. 100 g lõhes on 26 mg magneesiumit ning lisaks ka ohtralt kasulikke oomega 3 rasvhappeid.

Nende tervislike korvikeste valmistamine ei ole keeruline, kuid kui soovid selle protsessi veelgi lihtsamaks teha, siis mõistagi sobib siin kasutada ka kauplustes saada olevaid rukkikorvikesi, mille kasutamisel küpsetamise aja kokku hoiad.

 

Peedi-lõhe korvikesedpeedi-lõhe korvikesed

Korvikeste küpsetamiseks vajad:
300 g täistera rukkijahu
75 g võid
75 g hapukoort
Maitse järgi soola ning kuivatatud tillihelbeid

Kreemi jaoks vajad:
200 g toorjuustu
1 väiksem keedetud peet
Maitse järgi mädarõigast, soola ning sidrunimahla

Serveerimiseks vajad:
Tumerohelisi salatilehti – näiteks beebispinatit
Külmsuitsulõhet ning keedetud peeti

Valmistamine:

  1. Haki jahu soola ja võiga ühtlaseks puruks, seejärel sega juurde hapukoor ning tilliseemned ning sega kuni saad ühtlase taignapalli. Kui vaja võid lisada natuke külma vett (max 1 supilusikas).
  2. Suru tainas ühtlaset õhukese kihina minimuffini vormidesse. Paras paksus on 1-2 mm.
  3. Enne küpsetama hakkamist jahuta tainas vormi sees korralikult maha kas külmkapis või sügavkülmikus.
  4. Küpseta 200 kraadini eelkuumutatud ahjus umbes 5-7 minutit kuni korvikesed mõnusalt krõbedad.
  5. Enne vormist eemaldamist lase täielikult jahtuda.
  6. Kreemi jaoks püreeri väike peet saumikseriga ning sega kokku toasooja toorjuustu ning maitseainetega.
  7. Serveerimiseks aseta iga korvikese põhja väike salatileht ning selle peale tõsta või pritsi kreem.
  8. Kreemi peale rulli roosikesteks õhukeselt viilutatud keedupeet ning suitsulõhe.

Retsept ilmus algselt siin.

Postitatud

TOP 10 fakti magneesiumist

 

  1. Magneesium on vajalik organismis 700-800 ensüümisüsteemi nõuetekohaseks toimimiseks, mistõttu on see seotud mitmete sümptomite ja vähemalt 65 tervisliku seisundiga.
  2. Enamik inimesi maailmas,70-80 protsenti on magneesiumipuuduses.
  3. Toiduga saadav liigne kaltsium vähendab magneesiumivarusid kehas ja inimesed saavad liiga palju kaltsiumi, tarbides kaltsiumi toidulisandeid, kaltsiumiga rikastatud toiduaineid või piimatooteid. Magneesiumi ja kaltsiumi suhe kehas peaks olema 4:1 magneesiumi kasuks.
  4. Magneesiumi on mullas väga vähe ja seega massiliselt toodetud toiduainete tarbimisel ei ole võimalik saada kehale vajalikku magneesiumi kogust toiduga, mistõttu tuleb magneesiumi enamasti eraldi täiendavalt tarbida.
  5. Paljud magneesiumi toidulisandid põhjustavad kõhulahtisust, mistõttu ei saa neid tarbida vajalikus koguses, et leevendada magneesiumipuudust.
  6. Magneesiumipuudus võib põhjustada mitokondrite düsfunktsiooni.ATP (adenosiintrifosfaat) energia molekulid valmistatakse mitokondrites Krebsi tsükli kaudu. Selle tsükli 6 sammu kaheksast sõltuvad piisavast magneesiumitasemest.
  7. Seerumi magneesiumi analüüs on ebatäpne, kuid see on endiselt standardne test, mida kasutatakse haiglates ja enamikes kliinilistes uuringutes. Kasutada tuleks täpsemat magneesiumi RBC analüüsi.
  8. Magneesiumidefitsiit on krooniliste haiguste– diabeedi, südamehaiguste, kõrge vererõhu, kõrge kolesterooli, migreeni, IBS-i (ärritunud soole sündroom) ja kõrvetiste peamine tegur. Lisaks sellele vähendavad kõigi nimetatud seisundite raviks kasutatavad ravimid magneesiumitaset, põhjustades sageli sümptomite halvenemist.
  9. USA toidu- ja ravimiamet ütleb, et kui öelda, et magneesium aitab neid magneesiumipuuduse sümptomeid ravida, siis teeb see magneesiumist ravimi, ja see peab läbima kalli ravimite testimise protseduuri! Seega, ei tohi ametlikult öelda, et magneesium ravib…
  10. Magneesium omastub väga hästi nahapinna kaudu. Selleks on hea kasutada magneesiumkloriidi soolaga jalavanne ja ülekeha vanne.
Postitatud

Kuidas Merike esimest korda kolmekümne aasta jooksul korralikult magada sai ning rahutute jalgade sündroomist vabanes

“Näpistan veidi väärtuslikku aega ja panen oma kogemused kirja.

Olen kergendanud magneesiumi abil rahutute jalgade sündroomi, kus unehäired ja rahutus on juba viimase mõistuse peast viinud. Pärast ühepäevast suurtes kogustes magneesiumiõliga määrimist magas patsient nagu nott esimest korda kolmekümne aasta jooksul.
Magneesium on niivõrd elutähtis, et sellest võiks iga tervisehäire puhul alustada. Kapslid-tabletid on väga kallid ja ei anna kohest tulemust. Läbi naha imendub mg koheselt ja annab ka kohese tulemuse. Ärge uskuge neid, kes räägivad, et läbi naha ei imendu. Imendub, ja kuidas veel!

Ka peavad kogused olema kordades suuremad ametlikult soovitatust.

Minul endal algasid neli aastat tagasi tugevad krambid jalgades, värinad ja fastiitsiad kogu keha ulatuses. Käisin läbi eesti tippspetsialistid, kahtlustati ALSi. Ja kui viimane spetsialist mulle kaastundlikult naeratades ütles, et teised minutaolised on juba ammu ratastoolis, krampide vastu ei ole ravimit ega süsti, mis aitaks, tuleb õppida sellega elama, sain aru, et mind ei aita keegi peale minu enda. Samal päeval läksin üle toortoitumisele ja manustasin magneesiumiõlina 1600 ja 2000 milligrammi magneesiumi päevas. Kahe nädala pärast oli minu tervis korras.

Praegu pean jätkuvalt manustama magneesiumi. Kuna toiduga praktiliselt midagi organismi ei saabu, tuleb regulaarselt magneesiumi kasutada lisaallikatest.

Inimesed on saanud abi praktiliselt koheselt ärevushäirete, depressiooni, liigesehädade korral.”

– Merike –

Postitatud

9 märki, et sul on magneesiumipuudus ning kuidas sellest vabaneda

magneesiumipuudus

“Magneesium on vajalik iga raku funktsiooni jaoks soolest kuni ajuni, seega pole ime, et see mõjutab nii palju süsteeme ja funktsioone kehas.”

  1. Jalakrambid– kuna magneesiumil on roll neuromuskulaarsetes signaalides ja lihaskontrakstioonil, siis teadlased on täheldanud, et magneesiumi puudus on selles sage süüdlane.
  2. Unetus– magneesiumi puudulikkus on sageli põhjuseks unehäiretele, sealt edasi ärevusele, hüperaktiivsusele ja rahutusele. See on nii sellepärast, et magneesium on oluline GABA (gamma-aminobutüülhape) funktsioonis.
  3. Lihasvalud ja fibromüalgia– uuriti, millist rolli magneesium mängib fibromüalgia sümptomite juures, ja avastati, et magneesiumi tarbimise suurenemisel vähenes valu ja samuti paranesid vere immuunmarkerid.
  4. Ärevus– kuna magneesiumi puudus võib mõjutada kesknärvisüsteemi, täpsemalt GABA tsüklit kehas, siis selle kõrvaltoimed võivad olla ärrituvus ja närvilisus. Puuduse süvenemine võib suurendada ärevust ja rasketel juhtudel põhjustada depressiooni ja hallutsinatsioone.
    On fakt, et magneesium rahustab keha, lihaseid ja aitab parandada meeleolu. See on üldise meeleolu jaoks oluline mineraal. Üks asi, mida soovitada ärevuse puhul patsientidele, on kasutada magneesiumi igapäevaselt ning see on toonud ka häid tulemusi.
  5. Kõrge vererõhk– magneesium töötab koos kaltsiumiga, et hoida õiget vererõhku ja kaitsta südant. Nii, et kui teil on magneesiumipuudus, siis võib olla ka madal kaltsiumi tase ja kalduvus kõrgele vererõhule.
    241,378 osalejaga uuringus, mis avaldati ajakirjas “American Journal of Clinical Nutrition”, selgus, et kõrge magneesiumisisaldusega toit võib vähendada insuldi riski 8 protsenti. See on märkimisväärne, arvestades, et hüpertensioon (kõrge vererõhk) põhjustab 50 protsenti isheemilistest insultidest maailmas.
  6. Diabeet(II tüüp) – üks peamisest magneesiumi puuduse põhjustest on II tüüpi diabeet, aga see on ka samas sagedaseks sümptomiks. UK teadlased avastasid, et uuritud 1452st täiskasvanust oli madal magneesiumi tase 10 korda sagedasem uutel diabeetikutel ja 8,6 korda sagedasem juba diagnoositud diabeediga inimestel.
    On ootuspärane, et magneesiumirikka toitumisega saab oluliselt vähendada 2. tüüpi diabeedi riski, ja seda magneesiumi rolli tõttu suhkru ainevahetuses. Teine uuring avastas, et lihtne magneesiumi toidulisand (100 mg / päevas) alandas diabeedi ohtu 15 protsenti!
  7. Väsimus– madal energiatase, nõrkus ja väsimus on ühised magneesiumi puuduse sümptomid. Enamikul kroonilise väsimuse sündroomiga patsientidel on samuti magneesiumi puudulikkus. Marylandi Ülikooli meditsiinikeskus teatab, et 300-1000 mg magneesiumi päevas aitab, kuid sa peaksid olema ka ettevaatlik, sest liiga palju magneesiumi võib põhjustada kõhulahtisust.
    Kui teil tekib see kõrvaltoime, võite lihtsalt vähendada veidi annust kuni kõhulahtisus kaob. Kõhulahtisuse vastu aitab ka suurepäraselt nahakaudne magneesiumi kasutamine.
  8. Migreen ja peavalud– magneesiumi defitsiit on seotud migreeniga oma tähtsuse tõttu neurotransmitterite tasakaalustamisel kehas. Topeltpimedad platseebokontrolliga uuringud on näidanud, et 360-600 mg magneesiumi päevas, võib migreeni sagedust vähendada kuni 42 protsenti.
  9. Osteoporoos– Rahvuslik Tervise Instituut teatab, et “Keskmine inimese keha sisaldab umbes 25 grammi magneesiumi ja umbes pool sellest on luudes.” Seda on oluline mõista, eriti eakatel, kes on ohus luude nõrgenemisega.
    Õnneks on lootust! Uuring avaldati ajakirjas “Biology Trace Element Research” milles avastati, et magneesiumi toidulisandid aeglustavad osteoporoosi arengut “oluliselt” ja seda vaid 30 päevaga. Lisaks magneesiumile peaks kaaluma ka vitamiinide D3 ja K2 liamist, et aidata loomulikult parandada luutihedust.

Tehes magneesiumkloriidi jalavanni enne voodisse minekut või õhtusööki, on parim aeg täiendada magneesiumivarusid. Samuti lisades magneesiumi-rikkaid toiduaineid õhtusöögi ajal – nagu näiteks spinat (aga see võiks olla mahedalt kasvatatud).