Sellepärast, et

Magneesium on kõige olulisem mineraal inimese kehas, osaledes rohkem kui 300s erinevas ainevahetusprotsessis.

Erinevatel andmetel 75-90% inimestest kannatab magneesiumipuuduse all üle maailma.

✓ Magneesium on esimene ja ainuke vahend organismis, mis aitab leevendada ja ära hoida peaaegu kõiki lihaskrampe (nt. jalakrambid, rahutud jalad)

Miks omastada magneesiumi nahapinna kaudu?

Enamus meist on tuttavad suu kaudu võetavate tablettide, toidulisandite ja ravimitega. Samuti on aga kasutusel mitmeid nahapinna kaudu omastuvaid ravimeid (mis naha kaudu organismi imenduvad). Populaarsed näited on nikotiiniplaastrid, hormoonplaastrid jne.

Naha kaudu imendumisel on mitmeid eeliseid:

✓ toimeaine viimine otse valutavale kohale,

✓ kiirem sisenemine vereringesse,

✓ seedesüsteemi vahelejätmine (milles muidu väheneks toime ensüümide ja happe tõttu),

✓ suurem omastatavus ja biosaadavus.

Suukaudsel magneesiumi tarvitamisel on tavaline kõrvaltoimena kaasnev kõhulahtisus, mis takistab piisava magneesiumitaseme saavutamist organismis.
On teada, et tegelikult imendub suukaudsel magneesiumi tarbimisel mitte rohkem kui 30% tabletis/kapslis sisalduvast magneesiumist. Enamuse suukaudsete toodete puhul on omastumine aga vähem kui 10%.

Magneesiumi kui mineraalaine terapeutiline väärtus.

✓ Ärevus, äng ja paanikahood – magneesium aitab hoida stressihormoone kontrolli all

✓ Astma – magneesiumipuudus süvendab nii bronhiaalseid spasme kui histamiini vabanemist organismis

✓ Vereklombid – magneesium reguleerib vere tihedust ilma kõrvaltoimeteta ning hoiab ära klompide tekke

✓ Soolehaigused – magneesiumipuudus aeglustab soolestikku, mis omakorda põhjustab kõhukinnisust, tekitab toksilisi reaktsioone ja koliiti ning raskendab toitainete imendumist

✓ Põiepõletik – põie spasmid ägenevad magneesiumi puuduse korral

✓ Depressioon – serotoniini (“õnnehormoon”) tootmine sõltub magneesiumist

✓ Organismi puhastumine – magneesiumi oluline roll on kehasse kogunenud raskemetallide väljutamine

✓ Diabeet – magneesium hõlbustab insuliini eritumist, kiirendades suhkru metabolismi. Ilma magneesiumita ei suudaks insuliin tarnida glükoosi rakkudesse.

✓ Väsimus – magneesiumivaegusega patsiendid kurdavad tavaliselt väsimuse üle, kuna kümned organismi ensüümsüsteemid toimivad puudulikult. Magneesiumipuuduse esimene sümptom ongi väsimus. Magneesium osaleb rohkem kui 300 ensümaatilises protsessis.

✓ Südamehaigused – magneesiumipuudus on tavapärane südamehaigusi põdevatel inimestel. Nagu iga teine lihas, nii vajab ka südamelihas magneesiumi.

✓ Kõrge vererõhk – magneesiumi vähesus põhjustab “halva” kolesterooli tõusu

✓ Hüpoglükeemia – magneesium hoiab veresuhkrut kontrolli all

✓ Unetus – und reguleeriva melatoniini tootmine organismis on häiritud piisava magneesiumita

✓ Neeruhaigused – magneesiumivaegust seostatakse ateroskleroose neerupuudulikkusega

✓ Peavalud – serotoniini tasakaal sõltub magneesiumist. Serotoniinipuudus tipneb migreeni ja depressiooniga.

✓ Musklite seisukord – Fibrosiit, fibromüalgia, lihaskrambid, silmalaugude tõmblemine ning krooniline kaela- ja seljavalu võivad olla magneesiumipuudulikkuse tagajärjed ning neid saab leevendada magneesiumi jalavannidega ning magneesiumiõliga.

✓ Närviprobleemid – magneesium aitab perifeerse närvisüsteemi häirete puhul kogu organismis, samuti pearingluse korralt

✓ Günekoloogilised ning sünnituseelsed ja -järgsed probleemid – magneesium aitab ära hoida premenstruaalset sündroomi ning menstruatsioonivalusid, nõrgendab emakakokkutõmbeid raseduse ajal. Magneesiumit (kas magneesiumi jalavannidena, õlina või toidulisandina) soovitatakse tarbida naistel ka raseduse ajal.

✓ Osteoporoos – kaltsiumi kasutamine ilma tasakaalustava magneesiumi kasutamiseta põhjustab veelgi suuremat magneesiumipuudulikkust, mis toob kaasa hulga negatiivseid tagajärgi luude tervishoiule

✓ Raynaud sündroom – magneesium lõdvestab spastilisi veresooni, mis põhjustavad näppude tundetust ning valu

✓ Hambakaaries – magneesiumipuudulikkus soodustab hambakaariese teket

Madalate magneesiumitasemete mõju.

Kui teil on magneesiumipuudus, siis saavad rakkudes alguse erinevad talitlushäired.

Veri kipub hüübima, isegi siis kui ei ole tegemist haava, lõikuse või verejooksuga. Kui see hüübimine tekib veresoontes, siis loob see südameinfarkti või -insuldi riski.

Adrenaliini sekretsioon suureneb põhjendamatult.

Rakud hakkavad adrenaliini stimulatsioonile üle reageerima.

Kolesterooli tootmine ja ainevahetus muutuvad ebanormaalseteks.

Kõik lihasrakud, sealhulgas ka need, mis on südamelihases ja veresoontes kipuvad kokku tõmbuma ja ei suuda lõdvestuda.

On suurenenud vabade radikaalide tootmine ja vastuvõtlikkus oksüdatiivsele stressile.

Arterid jäigastuvad ja toimub lupjumine liigse halva kolesterooli ja liigse kaltsiumi tõttu.

Glükoos ei ole insuliini resistentsuse tulemusena korralikult töödeldud, mis võib viia II tüübi diabeedini ja paljude teiste häirete juurde, mis kõik viivad südamehaigusteni.

Kui rakkudes, kudedes, organites ja süsteemides on piisavalt magneesiumi, siis neid tagajärgi ei esine ja süda ning veresooned on terved igal tasandil.

Molekulaarsel tasandil on optimaalsed magneesiumitasemed justkui looduslik antioksüdant, mis kaitseb molekule vabade radikaalide kahjustuste eest.

Ensüümide tasandil tagavad piisavad magneesiumitasemed energia kõikideks vajalikeks reaktsioonideks, mis vajavad magneesiumi, et funktsioneerida.

Rakutasandil säilitatakse normaalne elektrolüütide tasakaal. Kaltsiumi, naatriumi, kaaliumi ja magneesiumi konsentratsioone nihutatakse ja kohendatakse nii nagu vaja. Ei ole ebatavalist lubjastumist, ülierituvust või kalduvust adrenaliinile üle reageerida.

Kudede tasandil veri voolab vabalt, ilma ebatavalise kalduvuseta hüübida, südamelihas ja veresoonte lihaskude saab lõõgastuda ja kokku tõmbuda vastavalt tervetele närvidele ja hormonaalsetele signaalidele. Kui oht tuleb, siis fight-or-flight reaktsioon töötab ja siis kaob nagu vaja.

Organite tasandil võimaldavad piisavad magneesiumitasemed, et süda pumpaks verd pidevalt ilma pekslemise või rütmihäireteta, saates verd tõhusalt paindlikesse arteritesse, mis avanevad ja sulguvad vastavalt keha vajadustele, toimetades vajaliku hapniku ja toitained kõikidesse keha rakkudesse, eriti südamesse.