Postitatud

Kuidas Koidu jalgade krambivalu vastu lahenduse leidis

krambivalu

“Jalad on mul krampi tõmmanud ikka väga kaua. Mäletan noorest põlvest, et kartsin natuke ujumist, et mis siis saab, kui jalg krampi tõmbab.
Eriline jalakramp on meeles sünnituslaualt. Kõrvalt vaadates võis ju isegi naljakas olla, kui ma üht jalga püüdsin taeva poole sirgu ajada. Üle elasin nii sünnitusvalu kui krambivalu.
Nüüd kui olen juba 61 aastane, hakkasid jalad kõvasti krampi tõmbama. Sõin magneesiumi tablette, aga erilist tulemust ei olnud. Kartsin nii teatris kui mujal avalikus kohas – mis saab krambi korral. Ja krampi lõid ka mõlemad jalad korraga. Selverist ostsin väikese paki helbeid, kasutasin need ära. Ja siis leidsin teie hea pakkumise. Ütlen ausalt, et ma ei teinud jalavanne 30 päeva järjest, vaid väikeste vahedega. Ja sellest on ka kasu olnud! Nüüdseks on helbed otsas ja pean hakkama uusi varuma. Jalad pole praegu krampi tõmmanud, aga kaela lööb ikka vahel kramp.
Ja esimene karp helbeid tuli mulle lihtsalt tellimise peale, maksnud ma veel polnudki.
Igatahes suur tänu Teile ja soovin uusi helbeid nii endale, kui julgen soovitada ka teistele.”

– Koidu –

Postitatud

Kes peaksid magneesiumi tarbima?

magneesiumi

Tegelikult kõik 🙂

Aga eelkõige järgmised inimesed:

Kõik kelle LIHASED KISUVAD KRAMPI ja keda vaevavad SPASMID.

Kõik kellel on PROBLEEME SÜDAMEGA.

LAPSED. Magneesium toimib rahustava vahendina hüperaktiivsetele lastele, samas väikestel koolilastel on tähtis arendada kannatust ühekülgse töö tegemiseks (istuda tundides, teha kodutöid). Kõige mõistlikum on magneesiumi anda õhtul (näiteks jalavann magneesiumkloriidiga või magneesiumtsitraat suukaudselt), siis magab laps rahulikumalt. Kindlasti on vajalik lastele, kes tegelevad spordiga.

RASEDAD. Kohe pärast seda, kui selgub, et naine ootab last, peab hakkama kasutama kolme tähtsaimat toitainet: magneesiumi, omega-3 rasvhappeid ja bioflavonoididega C-vitamiini. Magneesium aitab vältida rasedusaegseid turseid. Need kolm komponenti on vajalikud ka imetamise ajal.

BÜROOTÖÖTAJAD. Suurema osa ajast umbsetes ruumides veetvatele ning stressirohket tööd tegevatele väheliikuvatele inimestele on soovituslik magneesiumi jalavann või profülaktiline annus (nt magneesiumtsitraati) enne magamaminekut.

KESKEALISED NAISED. Eriti, kui kasutatakse hormoonpreparaate (need alandavad magneesiumi taset veres), lisaks on soovitab võtta B-grupi vitamiine.

VANURID. Vanemaealistel inimestel puudub luude tugevuse ja liigeste paindlikkuse säilitamiseks tihti magneesium ja tsink, mitte kaltsium.

KUI ON STRESS, EKSAMID. Magneesium tagab närvisüsteemi normaalse talitluse ja võimaldab lihtsamini kohanduda igapäevaolukordadega ning vältida paanikat, kuid ei aeglusta mõtlemist. Kooliõpilastel ja tudengitel tasub kasutada õhtuti magneesiumi, kuid hommikul hõlmikpuu preparaati.

KUI TEETE SPORTI VÕI FÜÜSILIST TÖÖD. Peab arvestama, et peale suurt füüsilist koormust langeb organismis magneesiumi tase kõige madalama piirini. Ka need inimesed, kes on jõudnud keskikka ja tegelevad mõne spordialaga (ujuvad või jooksevad õhtul) peavad kasutama magneesiumi profülaktilises mõttes, et mitte südant üle koormata.

OSTEOPOROOSIHAIGED. Nemad peavad kasutama magneesiumi pikaajalislt – see soodustab luumassi tugevnemist, sest magneesium juhib kaltsiumi otse luudesse. Magneesium ei lase kaltsiumi ja kaaliumi luudest välja uhtuda ning stimuleerib luumassi taastumisprotsesse.

DIABEEDIHAIGED. Magneesium aktiveerib insuliini.