“Magneesium on vajalik iga raku funktsiooni jaoks soolest kuni ajuni, seega pole ime, et see mõjutab nii palju süsteeme ja funktsioone kehas.”
- Jalakrambid– kuna magneesiumil on roll neuromuskulaarsetes signaalides ja lihaskontrakstioonil, siis teadlased on täheldanud, et magneesiumi puudus on selles sage süüdlane.
- Unetus– magneesiumi puudulikkus on sageli põhjuseks unehäiretele, sealt edasi ärevusele, hüperaktiivsusele ja rahutusele. See on nii sellepärast, et magneesium on oluline GABA (gamma-aminobutüülhape) funktsioonis.
- Lihasvalud ja fibromüalgia– uuriti, millist rolli magneesium mängib fibromüalgia sümptomite juures, ja avastati, et magneesiumi tarbimise suurenemisel vähenes valu ja samuti paranesid vere immuunmarkerid.
- Ärevus– kuna magneesiumi puudus võib mõjutada kesknärvisüsteemi, täpsemalt GABA tsüklit kehas, siis selle kõrvaltoimed võivad olla ärrituvus ja närvilisus. Puuduse süvenemine võib suurendada ärevust ja rasketel juhtudel põhjustada depressiooni ja hallutsinatsioone.
On fakt, et magneesium rahustab keha, lihaseid ja aitab parandada meeleolu. See on üldise meeleolu jaoks oluline mineraal. Üks asi, mida soovitada ärevuse puhul patsientidele, on kasutada magneesiumi igapäevaselt ning see on toonud ka häid tulemusi. - Kõrge vererõhk– magneesium töötab koos kaltsiumiga, et hoida õiget vererõhku ja kaitsta südant. Nii, et kui teil on magneesiumipuudus, siis võib olla ka madal kaltsiumi tase ja kalduvus kõrgele vererõhule.
241,378 osalejaga uuringus, mis avaldati ajakirjas “American Journal of Clinical Nutrition”, selgus, et kõrge magneesiumisisaldusega toit võib vähendada insuldi riski 8 protsenti. See on märkimisväärne, arvestades, et hüpertensioon (kõrge vererõhk) põhjustab 50 protsenti isheemilistest insultidest maailmas. - Diabeet(II tüüp) – üks peamisest magneesiumi puuduse põhjustest on II tüüpi diabeet, aga see on ka samas sagedaseks sümptomiks. UK teadlased avastasid, et uuritud 1452st täiskasvanust oli madal magneesiumi tase 10 korda sagedasem uutel diabeetikutel ja 8,6 korda sagedasem juba diagnoositud diabeediga inimestel.
On ootuspärane, et magneesiumirikka toitumisega saab oluliselt vähendada 2. tüüpi diabeedi riski, ja seda magneesiumi rolli tõttu suhkru ainevahetuses. Teine uuring avastas, et lihtne magneesiumi toidulisand (100 mg / päevas) alandas diabeedi ohtu 15 protsenti! - Väsimus– madal energiatase, nõrkus ja väsimus on ühised magneesiumi puuduse sümptomid. Enamikul kroonilise väsimuse sündroomiga patsientidel on samuti magneesiumi puudulikkus. Marylandi Ülikooli meditsiinikeskus teatab, et 300-1000 mg magneesiumi päevas aitab, kuid sa peaksid olema ka ettevaatlik, sest liiga palju magneesiumi võib põhjustada kõhulahtisust.
Kui teil tekib see kõrvaltoime, võite lihtsalt vähendada veidi annust kuni kõhulahtisus kaob. Kõhulahtisuse vastu aitab ka suurepäraselt nahakaudne magneesiumi kasutamine. - Migreen ja peavalud– magneesiumi defitsiit on seotud migreeniga oma tähtsuse tõttu neurotransmitterite tasakaalustamisel kehas. Topeltpimedad platseebokontrolliga uuringud on näidanud, et 360-600 mg magneesiumi päevas, võib migreeni sagedust vähendada kuni 42 protsenti.
- Osteoporoos– Rahvuslik Tervise Instituut teatab, et “Keskmine inimese keha sisaldab umbes 25 grammi magneesiumi ja umbes pool sellest on luudes.” Seda on oluline mõista, eriti eakatel, kes on ohus luude nõrgenemisega.
Õnneks on lootust! Uuring avaldati ajakirjas “Biology Trace Element Research” milles avastati, et magneesiumi toidulisandid aeglustavad osteoporoosi arengut “oluliselt” ja seda vaid 30 päevaga. Lisaks magneesiumile peaks kaaluma ka vitamiinide D3 ja K2 liamist, et aidata loomulikult parandada luutihedust.
Tehes magneesiumkloriidi jalavanni enne voodisse minekut või õhtusööki, on parim aeg täiendada magneesiumivarusid. Samuti lisades magneesiumi-rikkaid toiduaineid õhtusöögi ajal – nagu näiteks spinat (aga see võiks olla mahedalt kasvatatud).